Lisaks koolitaja üldisele profiilile ei ole spetsiifilisi oskusi ega kogemusi selle mooduli läbiviimiseks vaja.

Alameesmärgid

Peale koolitusmooduli läbimist on osalejad võimelised:

mõistma ettevõtte ühiskondliku vastutuse olemust ja selle vabatahtlikkuse aspekti,
tunnetama jätkusuutliku arengu, äriedu ja ühiskondliku vastutuse vahelisi seoseid,
kaardistama oma ettevõtte sidusgrupid,
selgitama põhjused ja motivaatorid ettevõtte ühiskondliku vastutusega tegelemiseks,
nägema ärilisi kasusid ja eeliseid, mis tulenevad ühiskondlikult vastutustundlikust tegevusest,
tunnetama väljakutseid ettevõtte ühiskondliku vastutusega seotud tegevustes,
määratlema ettevõtte ühiskondliku vastutuse hetkeolukorra ja arengusuunad riigis ning Euroopa tasandil,
mõistma ettevõtte ühiskondliku vastutuse teemade sidumise tähtsust organisatsiooni juhtimise ja tegevusega,
määratlema ettevõtte ühiskondliku vastutuse erinevad valdkonnad ja küsimused,
tuvastama oma organisatsiooni jaoks kõige olulisemad ühiskondliku vastutuse küsimused ja võimalikud viisid oma sidusgruppide kaasamiseks,
valima viiest ettevõtte ühiskondliku vastutuse valdkonnast need, millega ollakse valmis põhjalikumalt tegelema.

Ettevõtte ühiskondliku vastutuse käsitlemiseks ja tõlgendamiseks on palju erinevaid võimalusi.

Projektis kasutati Euroopa Komisjoni rohelises raamatus „Ettevõtte ühiskondliku vastutuse Euroopa raamistiku tutvustamine” toodud definitsiooni - ettevõtte ühiskondlik vastutus on kontseptsioon, mille kohaselt ettevõtted integreerivad sotsiaalsed ja keskkonna-alased aspektid vabatahtlikult oma tegevusse ning suhetesse sidusgruppidega.

Väga oluline on rõhutada ettevõtte ühiskondliku vastutuse vabatahtlikku olemust. Teisisõnu, ühiskondlikult vastutustundlik olemine ei tähenda pelgalt seadustest kinnipidamist, vaid enamat, st täiendavat panustamist inim- ja looduskapitali ning suhetesse sidusgruppidega.

Samuti on oluline rõhutada Euroopa ja rahvusvahelist konteksti, milles mõiste on arenenud. Lissaboni strateegias kirjeldatud strateegiline eesmärk „saada kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks maailmas, tagades jätkusuutliku majanduskasvu rohkemate ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse sidususega” (Lissaboni Euroopa Nõukogu, märts 2000) puhul on sisuliselt tegemist jätkusuutliku arengu 3 alussamba – majanduskasv, sotsiaalne kaasatus ja keskkonnakaitse – lõimimisega Euroopa ühistesse eesmärkidesse.

Eelnev on kooskõlas Euroopa jätkusuutlikku arengu strateegiaga, kus Euroopa Nõukogu kohtumisel Göteborgis 2001. aasta juunis lepiti kokku, et pika-ajaliselt käivad majanduskasv, sotsiaalne kaasatus ja looduskkeskkonna kaitse käsikäes.

Ettevõtte ühiskondliku vastutuse mõiste seostub tugevalt nimetatud kolmikmõõtme-keskse lähenemisega. Selle põhisisu seisneb veendumuses, et oma jätkusuutlikkuse tagamiseks peab organisatsioon olema finantsiliselt kindlustatud, minimeerima oma negatiivseid keskkonnamõjusid ja tegutsema kooskõlas ühiskonna ootustega. Ettevõtte ühiskondliku vastutust võib käsitleda kui erasektori panust jätkusuutlikku arengusse.

See viimane vaatenurk on suurendanud ka globaalsel tasandil arutelu ettevõtte rolli üle jätkusuutliku arengu saavutamisel.

Ettevõtte ühiskondlik vastutus tunnustab erasektori rolli jätkusuutlikus arengus ning seda, et ettevõtted saavad toimida sotsiaalselt vastutustundlikult ning keskkonnasäästlikult, saavutades samaaegselt majanduskasvu ning suurendades oma konkurentsivõimet.

See tähendab, et täna ei ole ettevõtte ainus roll ühiskonnas olla lühiajaliselt majanduslikult edukas, vaid pigem teha seda pikaajaliselt ja jätkusuutlikult, arvestades planeerimises ja igapäevastes tegevustes ka oma sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega.

Kuigi ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit, saavad nad samaaegselt panustada ka sotsiaalsete ja keskkonna-alaste eesmärkide täitmisse, muutes ettevõtte ühiskondliku vastutuse kui strateegilise investeeringu oma strateegia ja igapäevaste tegevuste osaks.

Küsimused:

Need on põhilised küsimused, millele erinevate uuringute, küsitluste ja väljaannete kaudu on püütud vastuseid leida ja mida ka käesolevas moodulis rõhutatakse ja analüüsitakse.

ahame tähelepanu pöörata kahele olulisele uuringule ettevõtte ühiskondliku vastutuse alal:

Tarbijate suhtumist käsitlev uuring – “Esimene üle-euroopaline tarbijate küsitlus nende suhtumise kohta ettevõtte ühiskondlikusse vastutusse” (teostas MORI CSR Europe’i nimel 2000. aasta novembris) – on kättesaadav CSR Europe’i kodulehel

Teine uuring käsitles väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suhteid välimiste sidusgruppidega (kogukond, looduskeskkond[1]) – aruanne “Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ja sotsiaalne ning keskkonna-alane vastutus” (Observatory of European SMEs, Euroopa Komisjon, 2002). Viide:

Aruanne annab põhjaliku ülevaate väike- ja keskmise suurusega ettevõtete vastutustundlikkusest, vastavatest tegevustest ja suhtumisest, kuludest/kasudest ja takistustest seoses väliste sidusgruppidega. Aruandes on nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmeid, mis aitavad paremini selgitada ja arutleda ülaltoodud küsimuste üle. Sellega seoses on soovitav tutvuda 3. peatükiga, mis käsitleb sotsiaalse vastutuse poolt, ja 4. peatükiga, mille fookus on keskkonnaga seotud vastutusel. Ülevaatega tulemustest saab tutvuda uuringu kokkuvõttes.

Tegelikult on vastutustundliku äritegevuse põhjused ja motivaatorid suhteliselt lihtsad. Selleks on üha suurenev nõudlus keskkonnalt, milles ettevõtted tegutsevad.

Käsitledes ettevõtte ühiskondlikku vastutust kui protsessi, mille abil ettevõtted juhivad oma suhteid erinevate sidusgruppidega, kellel on nende tegevusele suur mõju, saab selgeks ka ettevõtte ühiskondliku vastutuse majanduslik sisu. Nii peaks antud valdkonda, sarnaselt kvaliteedijuhtimisele, vaatlema kui investeeringut, mitte kui kulu. Läbi selle saavad ettevõtted integreeritult juhtida oma finants-, keskkonnaga seotud ja sotsiaalset vastutust, mis on osa ettevõtte pikaajalisest strateegiast ebakindlusest tulenevate riskide maandamiseks.

Majandusliku edu ning sotsiaalse ja keskkonna-alase vastutuse seostamisel on tegemist suure hulga uute ärivõimalustega, mida väike- ja keskmise suurusega ettevõtted saavad enda tarbeks ära kasutada. Käesoleva koolitusmaterjali jaoks kogutud juhtumikirjeldused ilmestavad hästi vastutustundliku ettevõtlusega seotud põhjuseid ja motivaatoreid ning ärilisi kasusid ja eeliseid. Nende kõrval käsitletakse ka väljakutseid, millega on selles protsessis kokku puututud.

Tuues vastutustundlikud põhimõtted sisse äristrateegiasse, saadavad ettevõtted sellega oma erinevatele sidusgruppidele (töötajad, omanikud, investorid, tarbijad jt) märguande. Tegemist on investeeringuga tulevikku, mis panustab ettevõtte kasumlikkusesse.

Siinjuures on hea veelkord meenutada MORI uuringu tulemusi, mille järgi tarbijad ütlevad, et ettevõtte pühendumus vastutustundlikule tegevusele võib mõjutada nende ostuotsuseid ning et nad on nõus sotsiaalselt ja keskkonna-alaselt vastutustundlike toodete eest ka rohkem maksma.

Siinkohal peaksid osalejad mõistma sidusgruppide kaardistamise vajadust, et selgitada välja potentsiaalsed koostöövõimalused. Sidusgruppide kaasamine on ettevõtte edus alati tähtsal kohal. Traditsioonilised kaasamisviisid nagu liikmete kaasamine, kodanike hääletamine, dialoog ja läbirääkimised töötajatega on saanud poliitikate, normide ja seadusandluse objektiks. Nii on need meetodid jõudnud ka ettevõtete kasutusse nende edukuse suurendamiseks.

Väljakutsed, millega ettevõtted täna silmitsi seisavad ning vajadus areneda jätkusuutlikult muudavad üha olulisemaks uute võimaluste leidmise sidusgruppide kaasamiseks. See kehtib ka nende ettevõtete jaoks, kes sisenevad uutele turgudele või peavad kohanema ühiskonna uute ootustega. Samavõrd tähtis on teema avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidele, kelle roll on samuti muutumas ja kes töötavad välja uusi teenuse pakkumise viise.

Eelnevale lisaks viitavad sidusgruppide kaasamise vajadusele jätkusuutliku arengu põhimõtted –  kaasamine on vajalik selleks, et saavutada nii organisatsiooni enda eesmärke kui ka lahendada laiemaid ühiskondlikke, keskkonna-alaseid ja majanduslikke väljakutseid.

Täiendavad olulised teemad käesolevas moodulis on ettevõtte ühiskondliku vastutuse hetkeolukord ja tulevikutrendid, mille eesmärk on osalejatele laiema tausta selgitamine nii riigi tasemel kui Euroopa kohta tervikuna.

Selleks otstarbeks soovime juba viidatud materjalidele lisaks rõhutada 2004. aasta ettevõtte ühiskondliku vastutuse ülevaateid, mis koostati Leonardo da Vinci pilootprojekti CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises raames ning mis on kättesaadavad kuue Euroopa riigi kohta. Ülevaated sisaldavad olulist infot riikide hetkeolukorra, vastutustundliku ettevõtluse põhjuste ja motivaatorite, kasude ja takistuste ning arengusuundade kohta. Eriti soovitame tutvuda koondaruandega “Corporate Social Responsibility: State of the Art Report – Highlights Report, 2004”, mis toob vastavad teemad kokkuvõtvalt välja kõigi riikide kohta. 

Koos ettevõtte ühiskondliku vastutuse muutumisega osaks ettevõtete strateegilisest planeerimisest ja igapäevategevustest, peavad juhid ja töötajad olema valmis tegema otsuseid täiendavate kriteeriumite alusel. Traditsioonilised organisatsioonikäitumise mudelid, strateegiline juhtimine ja ärieetika ei pruugi olla uues kontekstis piisavaks ettevalmistuseks, et ettevõtet edukalt juhtida.

Seetõttu on oluline, et ettevõtte ühiskondlik vastutus oleks osa nii praeguste kui ka tulevaste juhtide ja töötajate koolitusest. Käesolev koolitusprogramm aitab panustada selle koolitusvajaduse rahuldamisse.

Kontseptuaalse raamistiku loomisel on käesolevate materjalide koostamisel toetutud ka Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ettevõtluse ja ettevõtlikkuse mitmeaastase programmi ekspertgrupi töötulemustele („Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete head praktikad” – A Collection of Good Practice Cases Among Small and Medium Sized Enterprises Across Europe, 2003). Nende järgi võib ettevõtte ühiskondlikku vastutust kirjeldada nelja valdkonna kaudu (turg, töökoht, kogukond ja keskkond), mis käsitlevad majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnadimensiooni ning moodustavad koos jätkusuutliku arengu tugisambad. Sotsiaalne aspekt on jagatud „sisemiseks“ (töökoht) ja „välimiseks“ (kogukond).

Lisaks neile neljale valdkonnale valisid projekti partnerid välja viienda valdkonna – ärieetika – eeldades, et igal tegevusel mainitud neljas valdkonnas on juhtide, omanike, ja töötajate kaudu seos ärieetikaga. 

Ärieetikat vaadeldakse käesolevas projektis kui ühenduslüli, mis liidab nimetatud neli valdkonda kokku ühtseks, jätkusuutlikuks, vastutustundlikuks ja äriliselt põhjendatuks.

Käesolevas moodulis on lühidalt ja ülevaatlikult kajastatud viit ettevõtte ühiskondliku vastutuse valdkonda ja nende omavahelisi seoseid:

Nende viie valdkonna tutvustamiseks on koostatud ettevõtte ühiskondliku vastutuse teadmiste kaart.

Ärieetika

Nagu eelnevalt mainitud, on ettevõtte ühiskondliku vastutusega seotud tegude taustaks alati ärieetika ja seepärast käsitleme seda esimesena viiest koolitusmoodulist. Tegevused teistes neljas valdkonnas ei saa olla efektiivsed ja jätkusuutlikud, kui ärieetikat ei mõisteta ja sellega oma tegevuses ei arvestata. Ärieetika on eetika valdkond, mis käsitleb eetika reegleid ja põhimõtteid äri kontekstis ning tegeleb mitmesuguste äritegevuses tekkivate probleemide ja küsimustega, millega ettevõtlusega seotud inimesed kokku puutuvad. Ärieetikast huvitujad uurivad, kas ühel või teisel juhul on tegemist eetiliselt õige või vale käitumisega. Ettevõtte ühiskondliku vastutusega seoses tuleks see küsimus tõstatada sidusgruppidega suhtlemisel ning vastavate otsuste tegemisel ja tegevuste läbiviimisel.

Töökoht

Töökohapoliitika on olulise tähtsusega kõigi ettevõtete ja organisatsioonide edus, sest töötajad on ju need, kelle tootlikkus, klienditeenindus ja innovaatilised ideed ettevõtte tulemusi kujundavad. Ilma töötajateta on ettevõte vaid idee. Selleks, et saavutada häid tulemusi, peab juhtkond tähelepanu pöörama väga paljudele töötajaskonnaga seotud küsimustele. Valdkond on suhteliselt kompleksne, hõlmates laiaulatuslikke teemasid personalijuhtimisest tervise- ja tööohutuse ning muutustega kohanemiseni.

Keskkond

Jätkusuutliku arengu põhimõte, mis on seatud kesksele kohale Euroopa Liidu arengu käsitlustes (Euroopa jätkusuutliku arengu strateegia, Göteborgi Euroopa Nõukogu, 2001), rõhutab vajadust tasakaalustada majanduskasvu, sotsiaalset sidusust ja eluterve keskkonna säilitamist järgmistele põlvkondadele. Viimaste aastakümnete jooksul on avalikkuse teadlikkus ja hoolimine keskkonnast suurenenud. Tänapäeval on keskkonnakaitse rohkemat kui lihtsalt moesõna. See tähendab ka enamat kui roheline tootmine või ökomärgistuse omandamine. Keskkonnakaitse nõuab vastavat tegutsemist toodete ja teenuste kogu elutsükli ulatuses (toormaterjalide ostmisest toodete ja teenuste müümise, tarbimise ning utiliseerimiseni). Põhiküsimuseks on see, et millele me mõtleme, kui me keskkonnast mõtleme? Millised on meie ettevõtte kõige olulisemad keskkonnamõjud? Mida peame arvestama, kui soovime oma ettevõtte keskkonnamõjusid juhtida?

Turg

Turg on ettevõtte ühiskondliku vastutuse üks olulisemaid valdkondi (olgugi, et see ei ole kõige paremini tuntud ja õigesti mõistetud), kuna see seostub kõige lähedamalt ettevõtte põhitegevusega. Ettevõtte käitumine turul on tähtsaks märgiks selle kohta, kuidas ettevõte arvestab sotsiaalsete, eetiliste ja keskkonnaküsimustega oma igapäevastes tegevustes ja otsuste vastuvõtmisel. Sotsiaalsete ja keskkonnamõjude hindamine toodete/teenuste erinevates elutsükli faasides (turu-uuringud, disain, arendus, tootmine, jaotus, tarbimine ja utiliseerimine), pikaajaliste suhete arendamine klientide, hankijate ja äripartneritega, vastutustundlike äri- ja turukäitumistavade kujundamine (reklaam, hinnakujundus, müük jne) ning ärivõimaluste otsimine sotsiaalselt ja keskkonna-alaselt vastutustundlikele toodetele eelkõige alateenindatud turgudel (näiteks erivajadustega sihtgrupid) peegeldavad ettevõtte pühendumust vastutustundlikule tegevusele.

Kogukond

Tänapäeval ei saa ükski ettevõte, eriti väike- või keskmise suurusega ettevõte, ignoreerida kohaliku kogukonnaga seotud küsimusi – enamik neist sõltuvad otseselt kohalikest turgudest. Kohalikus kogukonnas, kus ettevõte tegutseb, on hulk sidusgruppe, kes on huvitatud nii ettevõtte finants- kui ka sotsiaalse ja looduskeskkonnaga seotud tulemustest. Kui väike- või keskmise suurusega ettevõte on kohaliku tasandi ettevõte, siis on ka nende peamised sidusgrupid, st töötajad, omanikud, kliendid, hankijad, kohaliku võimu esindajad ning samuti toetus- ja survegrupid nende vahetus naabruskonnas. Ettevõtet puudutab otseselt ümbritseva keskkonna seisukord ja areng, näiteks kohalik infrastruktuur, tarbijate ostujõud, elukohtade atraktiivsus töötajate ja nende perede jaoks jne. Vastutustundlikuks ettevõtteks olemine on üha enam ellujäämise küsimus, millega on seotud ka eelised ja ärivõimalused, mis tulenevad kogukonna ja erasektori vahelistest strateegilistest partnerlussuhetest. Lisaks avalikule tähelepanule ja tunnustusele võivad nii kogukond kui ettevõte saada kasu ettevõtte vabatahtlikkusstrateegiatest. Nimetatud strateegiad on ettevõtte proaktiivne tegevusviis oma kohalikus keskkonnas, läbi mille arendatakse oma töötajate oskusi uues keskkonnas nii individuaalselt kui meeskonnana tegutsedes ja panustatakse kogukonna arengusse. Osalejatele, kes soovivad tutvustatud viiest valdkonnast rohkem teada saada, on välja töötatud koolitusmoodulid, mis käsitlevad iga valdkonda eraldi ja põhjalikumalt.

Koolitaja kasutab järgmisi peamisi pedagoogilisi meetodeid:

teooria esitamine,
juhtumikirjelduste tutvustamine ja lahendamine (töögrupid),
isikliku kogemuse põhiste harjutuste tutvustamine ja lahendamine (individuaalselt ja töögruppides),
laiendatud programmis on koolitajal võimalus kasutada „avastamise ja väljauurimise meetodit“ õppekülastusel kohalikku ettevõttesse.

Tüüpprogrammi (4 tundi) puhul on soovitav läbi viia järgmised praktilised koolitustegevused:

harjutuse 1.1. tutvustamine ja arutelu,
harjutuse 1.2. tutvustamine ja arutelu,
harjutuse 1.3. tutvustamine ja arutelu,
juhtumikirjelduse nr. 7 tutvustamine ja arutelu,
praktiline rakendamine: osalejad võiksid täita ettevõtte ühiskondliku vastutuse alase teadlikkuse tõstmise küsimustiku ning planeerida oma panustamist sarnastesse tegevustesse oma organisatsioonis.

Laiendatud programmi (4 - 8 tundi) jaoks on soovitav kasutada tüüpprogrammi, millele võib lisada ühe või mitu järgmistest tegevustest:

küsimuste väljatöötamine õppekülastuse jaoks,
õppekülastus kohalikku väike- või keskmise suurusega ettevõttesse, millel on hea ettevõtte ühiskondliku vastutuse alane kogemus,
harjutuse 1.4. tutvustamine ja arutelu.

tahvel,
pabertahvel,
videoprojektor,
arvuti,
ettevõtte ühiskondliku vastutuse teadmiste kaart,
harjutused 1.1., 1.2. ja 1.3,
juhtumikirjeldus nr. 7,
„Ettevõtte ühiskondlik vastutus – teadlikkuse tõstmise küsimustik”, Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, 2004,
„Kuidas korraldada õppekülastust ühiskondlikult vastutustundlikku ettevõttesse” – praktiline juhend, mis töötati välja Leonardo da Vinci pilootprojekti CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises raames (laiendatud programm),
harjutus 1.4. (laiendatud programm),
osalejate tagasisideleht.

Täiendavad õppematerjalid osalejatele

„Ettevõtte ühiskondlik vastutus Eestis – 2004” (koostatud Leonardo da Vinci pilootprojekti CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises raames kõigi 6 osalenud riigi kohta: Austria, Eesti, Ungari, Itaalia, Holland ja Portugal),
Ettevõtte ühiskondliku vastutuse alane sõnastik (koostatud Leonardo da Vinci pilootprojekti CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises raames). Teemad: inimõigused, personalijuhtimine, tervis ja tööohutus töökohal ja elukestev õpe, töötajate konkurentsivõimelisus tööjõuturul,
„Ettevõtte ühiskondlik vastutus – teadlikkuse tõstmise küsimustik”, Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, 2004 (koostatud üle-euroopalise teadlikkuse tõstmise kampaania raames.

Kui soovite sissejuhatavat koolitusmoodulit viia läbi pikemana kui 4 tundi, soovitame Teil lisada standardprogrammile ühe või enam järgmistest lisategevustest: