Teoreetiline
käsitlus |
Käesolevas
moodulis esitatakse ülevaatlikult ettevõtluse ja keskkonna puutepunktide
põhiteemad.
Keskkonnakaitse
on
enamat kui
mood.
Keskkond on rohkemat kui „roheline” tootmine või rohelise märgise
omandamine. Vajalik on ka vastav mõtlemis- ja tegutsemisviis ettevõtte
protsesside elutsükli ulatuses (sellest hetkest, kui ostetakse
toormaterjalid kuni ajani, mil valmistooted müüakase, tarbitakse ja
utiliseeritakse).
Peamised
küsimused on järgmised: millele me mõtleme, kui mõtleme „keskkonnale”?
Millised on meie ettevõtte tegevuse kõige olulisemad mõjud
keskkonnale? Millele tuleb meil mõelda, kui soovime juhtida oma
ettevõtte keskkonnamõjusid?
Keskkonnamõjude
minimeerimine |
Üheks
olulisematest keskkonnaga seotud teemadest ettevõtluse kontekstis on keskkonnamõjude
minimeerimine.[1]
Parim
võimalus toota väiksem hulk jäätmeid seisneb järgmistes tegevustes (inglise
keeles „kolm R-i”):
vähenda
(i.k. educe)
oma
jäätmete
hulka
ja toksilisust,
korduskasuta
(i.k. reuse)
pakendeid
ja tooteid: paranda need, mis on katkised, või anna edasi neile, kes
oskavad neid parandada,
taaskasuta
(i.k. recycle)
nii
palju, kui võimalik, sh osta tooteid, mis on valmistatud taaskasutatud
materjalidest.
Vähenda |
|
Jäätmete
vältimine või jäätmeallikate vähendamine tähendab vähem
tarbimist ja vähem äraviskamist.
Võimalused
vähendamiseks:
vastupidavate
ja kauakestvate toodete ostmine,
võimalikult
madala toksilisusega toodete ja pakendite valimine,
toodete
ümberkujundamine nii, et nad vajaksid vähem toormaterjali
tootmises, et neil oleks pikem eluiga ja nad tarvitaksid vähem
energiat.
Jäätmeallikate
vähendamine
hoiab ära
jäätmete
tekkimise juba algusest peale ja on seega eelistatuim jäätmete
juhtimise meetod. Selle kasutamisel on märkimisväärne mõju
keskkonna kaitsmisele.
|
 |
Korduskasuta |
|
Asjade
korduskasutus – nende parandamise, annetamise heategevus- ja
muudele organisatsioonidele või müümise näol – vähendab
samuti jäätmeid. Toodete korduskasutus, kus see on võimalik, on
isegi parem kui taaskasutus, sest see ei nõua uueks kasutuseks
ümbertöötlemisprotsessi.
Võimalused
korduskasutuseks:
vastupidavate
kohvitasside kasutamine,
riidest
taskurättide ja käterättide kasutamine,
pudelite
kordustäitmine,
vanade
ajakirjade ja/või üleliigse varustuse annetamine,
kastide
korduskasutamine,
klaaspurkide
kasutamine toidu säilitusnõudena,
täidetavate
pastapliiatsite ja harilike pliiatsite ostmine,
värvide
kogumise ja korduskasutuse programmides osalemine.
|
 |
Taaskasuta |
|
Taaskasutus
muudab väärtuslikeks ressurssideks need materjalid, mis muidu
muutuksid jäätmeteks. Lisaks sellele tekitab protsess juurde hulga
keskkonna-,
majanduslikke ja sotsiaalseid kasusid. Materjalid nagu klaas, metall,
plastik ja paber kogutakse kokku, sorteeritakse ja saadetakse
kohtadesse, kus nad muudetakse uuteks materjalideks või toodeteks.
Taaskasutuse
kasud:
säilitab
ressursse meie lastele tulevikus,
hoiab
ära kasvuhoonegaaside ja vee reostajate emissiooni,
säästab
energiat,
annab
väärtuslikku toormaterjali tööstusele,
loob
töökohti,
stimuleerib
„rohelisemate”
tehnoloogiate arendamist,
vähendab
vajadust uute prügilate ja jäätmepõletustehaste järele.
Taaskasutatud
materjalidel põhinevate toodete ostmine
Taaskasutamine
tähendab enamat kui prügisorteerimist. Et muuta taaskasutus
majanduslikult võimalikuks, peame ostma taaskasutatud materjalidest
tooteid ja pakendeid. Sellega loome majandusliku motivatsiooni
selleks, et taaskasutatavaid materjale kokku kogutaks, ümber
töödeldaks ja uute toodetena turustataks. Taaskasutatud
materjalidel põhinevate toodete ostmisel on nii majanduslikud kasud
kui kasud keskkonna jaoks ja see aitab säästa ressursse ka
tulevatele põlvkondadele.
|


|
Teine
peamine keskkonnateema, millega ettevõtted tihedalt kokku puutuvad, on reostuse
vältimine. Reostus võib esineda erineval kujul, mis on kõik
võrdse tähendusega: õhureostus
(kliimamuutus,
osoonikihi hõrenemine, hapestumine, sudu, tervis), veereostus
(eutrofeerumine,
liikide loomulike elupaikade muutumine), pinnasereostus
(saasteainete ladestumine ökosüsteemi) ja bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine.
Õhureostus |
|
Nagu
me kõik teame, varustab õhk meid eluks vajaliku hapnikuga.
Inimtegevuse tulemusena võib õhku sattuda aineid, millest mõned
võivad tekitada probleeme meile endile, taimedele ja loomadele.
Õhureostusel
on mitmeid erinevaid tüüpe ja reostuse mõjusid,
millest tihti räägitakse, nt.
sudu,
happevihmad, kasvuhooneefekt ja
osooniaugud. Kõigil
nimetatutest on tõsised tagajärjed nii meie tervisele kui ka kogu
keskkonna heaolule.
Üks
õhureostuse liike on energia saamise eesmärgil kütuse
põletamisel vabanevate osakeste emissioon. Diislisuits on siin
heaks näiteks. Kirjeldatud reostuseliiki nimetatakse mõnikord ka tahmareostuseks.
Autode, kodude ja tööstuse jaoks kütuste põletamisest tulenevad
heitgaasid on suureks õhureostuse allikaks. On arvatud, et isegi
puu ja söe põletamine kaminates ning grillides võib eraldada
õhku märkimisväärse koguse tahma.
Veel
üheks õhureostuse tüübiks on mürgiste gaaside (vääveldioksiid,
vingugaas, lämmastikoksiidid
ja keemilised aurud) emissioon.
Need võivad atmosfääri sattudes osaleda uutes keemilistes
reaktsioonides ja tekitada sudu
ning
happevihmasid.
Reostusega
tuleb arvestada ka meie kodudes, kontorites ja koolides. Mõned
nimetatud saasteainetest võivad tekkida ka ruumisisestest
tegevustest, kasvõi suitsetamisest või söögitegemisest.
Õhureostuse juures on oluline arvestada nii ruumisisese kui ka
–välise õhureostusega.
|
 |
Veereostus |
|
Puhas
ja värske vesi on eluks hädavajalik. Kahjuks on alates
tööstusrevolutsioonist kasutatud enamikku Euroopa jõgedest mugava
viisina jäätmete transportimiseks merre, mis on muutnud
liikide loomulikke elupaikasid
ja vähendanud
bioloogilist mitmekesisust.
Viimastel
kümnenditel on saavutatud olulist edu reovete ja tööstuslike
jäätmete käitluses, mida pumbatakse Euroopa jõesüsteemidesse.
Selle tulemuseks on enamike saasteainete madalamad näitajad ja
märkimisväärne vee
kvaliteedi paranemine. Põllumajanduses ei ole nii suurt
edu veel saavutatud. Nitraatide sisaldused Euroopa jõgedes on sama
kõrged, kui need olid eelmise aastakümne alguses.
Mitte
ainult vee kvaliteet, vaid ka inimestele kättesaadava vee
kvantiteet on oluline. Järjest sagedamini on probleeme veepuudusega
suurtes linnades ja Lõuna-Euroopas.
Eutrofeerumine on
ülemäärane
vete rikastamine toitainetega ja sellega seotud bioloogilised
kõrvalmõjud. Seniajani on eutrofeerumine üks peamistest
keskkonnaprobleemidest üle
kogu Euroopa. Sellest on mõjutatud Euroopa veed
siseveekogudest (põhjavesi, jõed ja järved) kuni üleminekuvete,
rannavete ja avamere ökosüsteemideni. Eutrofeerumist
põhjustavad suuremahulised inimtekkelised veekeskkonda sattuvad
toitained nagu lämmastik (N) ja fosfor (P), mis tulevad
erinevatest majandussektoritest.
|
 |
Pinnasereostus |
|
Kuigi
maa on inimühiskonna jaoks sama vajalik kui vesi ja õhk, on
pinnase kahjustused kahe eelmisega võrreldes palju vähem
tähelepanu pälvinud.
Kuni praeguse ajani on maapind 90% inim- ja loomtoidu, kiudainete ja
kütuse allikaks, toetades inimasustust ja andes toorainet ja
põhjavett. Põhiprobleemideks Euroopas on pealismuldade
kadumine, saastatus ja
hapestumine erosiooni või
ehitustegevuse tõttu.
Pinnase
lagunemisele vähese tähelepanu pööramine ei ole nähtav mitte
üksnes puudulikes Euroopa direktiivides või pinnase kaitsmise
eesmärkides, vaid ka andmete vähesuses. Samal ajal kui on
määratletud üle 300 000 paiga Euroopas, mis on kindlasti või
potentsiaalselt saastatud, siis julgemate arvutuste järgi võib
niisuguste kohtade arv küündida 1,5 miljonini.
|
 |
Bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine |
|
Euroopa
looduskeskkond on mitmekesine – selles sisaldub suur arv liike,
ökosüsteeme ja elukeskkondi. Niisugune bioloogiline mitmekesisus
on looduse ‘kindlustuspoliitika’, sest see tagab keskkonna
võime kohaneda muutustega, mis võivad olla põhjustatud kõigest,
alates vulkaanipurskest kuni inimese sekkumiseni maastikukujundusse.
Bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine on
hoiatus, mis näitab, et ühiskonna
kogumõju keskkonnale
on liiga suur.
Kuigi teatud saastenäitajad langevad ja looduskaitse on paremini
integreeritud linnaplaneerimisse, põllumajandusse ja teistesse
poliitikatesse, ohustavad erinevad allikad siiski bioloogilist
mitmekesisust üle Euroopa.
|
 |
Säästlik
loodusressursside tarbimine |
Maa
loodusressursid on inimpopulatsiooni säilimiseks ja arenguks asendamatud.
Nende
ressursside kogused on piiratud
Maa võimega neid uuendada. Puhas vesi, metsad ja saak põldudelt on
uuenevad juhul, kui nende kasutamine ei ületa taastootmist.
Fossiilkütused ja metallimaak on taastumatud. Kuigi mitmed ülekasutamise
mõjud on tuntavad kohalikul tasemel, on riikide vastastikune sõltuvus ja
rahvusvaheline loodusressursside kaubandus muutnud nende nõudluse ja
jätkusuutliku juhtimise globaalseks küsimuseks.
Loodusressursside
säästmine läbi taastumatute ressursside kasutamise vähendamise ja
alternatiivsete ressursside leidmine puudutab meid kõiki, nii
indiviidide kui ettevõtetena. Ettevõtte
seisukohalt on pikaajalises perspektiivis suure tähtsusega
tegevuseks vajalike taastuvate ja taastumatute ressursside
määratlemine ja niisuguste strateegiate koostamine, mis aitab neid
ressursse säästa.
Vahendeid
ja lähenemisi, mis toetavad keskkonnamõjude juhtimist |
Juba
praegu on turul olemas erinevaid vahendeid
ja lähenemisi, mis toetavad keskkonnamõjude juhtimist.
Siinkohal
nimetame vaid toote elutsüklil põhinevat lähenemist,
Keskkonnajuhtimise ja –auditeerimise süsteemi (Eco-Management
and Audit Schema,
EMAS), standardit
ISO
14000 ja
Euroopa keskkonnamärgistust (European
Eco-Label)
kui mõningaid võimalusi töötada integreeritud viisil ja tunnustatud
standardite järgi keskkonnateemade kaasamiseks ettevõtte strateegiasse.
Toote
elutsüklil põhinev lähenemine |
|
Toote
elutsüklile suunatud keskonda arvestava poliitika või
integreeritud tootepoliitika (Integreated
Product Policy – IPP) eesmärk on tegeleda
keskkonnaküsimustega integreeritult, käsitledes kõiki toote
elutsükli faase. Nii minimeeritakse
toodete negatiivseid keskkonnamõjusid. Integreeritud
lähenemine keskkonnaprobleemidele toote elutsükli etappe
arvestades tähendab eraldi tähelepanu
juhtimist toote kõigile etappidele, s.t. disainile,
toormaterjalidele, tootmisele, transpordile/jaotusele, kasutamisele
ja utiliseerimisele. Selle kohaselt peaksid ettevõtted mõtlema
ette kasutamise ja utiliseerimise faasidele juba toote kujundamise
ajal,
et minimeerida võimalikku reostust. Siinjuures on selge, et
keskkonnaküsimustega ei saa tegeleda eraldi, vaid neid tuleb
vaadata koos toote kvaliteedi, ohutuse ja toimivusega.
Integreeritud
lähenemisest tuleks lähtuda ka poliitika kujundamisel. Tuleb
määratleda kriitilised punktid toote elutsüklis, kus tekivad
kõige suuremad probleemid ja kuhu
tuleks suunata ressursid, et nende kasutus oleks võimalikult
efektiivne.
Kasulikeks vahenditeks võivad siin olla elutsükli anlüüs,
materjalivoogude analüüs ja keskkonnanäitajad. Seejuures tuleb
arvesse võtta mõju, mida võivad konkreetse elutsükli faasile
suunatud meetmed avaldada teistele faasidele.
|

|
Keskkonnajuhtimise
ja -auditeerimise süsteem (Eco-management
and Auditing Scheme – EMAS) |
|
Keskkonnajuhtimise
ja -auditeerimise süsteem (Eco-management
and Auditing Scheme – EMAS): EMAS
on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise standard, mida tutvustati
esmakordselt 1995. aastal. EMAS on vabatahtlik instrument, mis
tunnustab organisatsioone, kus töötatakse pidevalt oma
keskkonnaalase tegevuse parendamiseks. EMASi standardiga
organisatsioonid järgivad seadusi, rakendavad
keskkonnajuhtimissüsteemi ja annavad välja sõltumatute
organisatsioonide poolt kinnitatud aruannet oma keskkondliku
tegevuse kohta. Nimetatud organisatsioone tõstab esile EMAS-i logi,
mis tõestab avalikustatud informatsiooni usaldusväärsust.
|
 |
Täiendav
teave:
http://europa.eu.int/comm/environment/emas/index_en.htm
|
|
ISO
14001 |
|
ISO
14001 on
rahvusvaheline keskkonnajuhtimise
standard,
mille arendas välja Rahvusvaheline Standardiseerimise
Organisatsioon. ISO 14000 haru koosneb peamiselt
keskkonnajuhtimisega seotud standarditest. See tähendab,
mida teeb organisatsioon selleks, et vähendada oma tegevuse
negatiivseid mõjusid keskkonnale, ja et saavutada oma
keskkonnaalaste tulemuste pidev parendamine.
|

|
Täiendav
teave:
http://www.iso.org/iso/en/ISOOnline.frontpage
|
|
|
|
Euroopa
Ökomärgistus (European Eco-label) |
|
Euroopa
Liidu keskkonnamärgistuse lill kehtestati 1992. aastal ning see on
sertifitseerimise süsteem, mille eesmärk on eristada „rohelisemaid”
ja keskkonnasõbralikemaid tooteid ja teenuseid.
Viimase
kümne aasta jooksul on lillest saanud üle Euroopa tuntud sümbol,
mis annab tarbijatele lihtsat ja usaldusväärset informatsiooni.
Kõik
tooted, mis on lillega märgistatud, on kontrollitud sõltumatute
institutsioonide poolt rangete ökoloogiliste ja tegevusega seotud
kriteeriumite alusel.
Praeguseks
ajaks on kehtestatud 23 erinevat tootegruppi ja enam kui 250
litsentsi on antud mitmetele sadadele toodetele.
Euroopa Liidu ökomärgistust haldab Euroopa Ökomärgistuse
Nõukogu (European Eco-labelling Board - EUEB), mida toetavad Euroopa Komisjon
ja kõik Euroopa Liidu ning Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigid. Ökomärgistuse Nõukokku kuuluvad esindajad
tööstusharudest, keskkonnakaitse- ja tarbijaühendustest.
|

|
Täiendav
teave:
http://www.eco-label.com/default.htm
|
|
|
|
|
Didaktilised
/ pedagoogilised materjalid |
pabertahvel,
tahvel,
videoprojektor,
arvuti,
telekas
ja video/DVD (laiendatud programm),
ettevõtte
ühiskondliku vastutuse kaart,
harjutused
4.1 ja 4.2,
didaktiline
video/film või DVD keskkonnateemadest (võimaluse korral),
juhtumikirjeldused
nr. 6 ja 7,
Kuidas
korraldada õppekülastust ühiskondlikult vastutustundlikku ettevõttesse
– praktiline juhend ettevõttekülastuse läbiviimiseks – välja
töötatud Leonardo
da Vinci pilootprojekti “CSR/SME - Promoting Social Responsibility in
Small and Medium Size Enterprises”
raames (laiendatud programm),
juhtumikirjeldus
nr. 8 (laiendatud programm),
eetililne
dilemma nr. 7 (laiendatud programm),
osalejate
tagasisideleht.
Täiendavad
õppematerjalid osalejatele
Ettevõtte
ühiskondlik vastutus Eestis - 2004 (välja
töötatud Leonardo
da Vinci pilootprojekti “CSR/SME - Promoting Social Responsibility in
Small and Medium Size Enterprises”
raames, kättesaadav kuue projektis osalenud riigi kohta: Austria,
Eesti, Itaalia, Holland, Portugal ja Ungari),
Ettevõtte
ühiskondliku vastutuse alane sõnastik, 2005 (välja
töötatud Leonardo
da Vinci pilootprojekti “CSR/SME - Promoting Social Responsibility in
Small and Medium Size Enterprises”
raames). Teemad: keskkond, ärieetika, jätkusuutlik tootmine/tarbimine,
ühiskondlikult vastutustundlik investeerimine, standardid, auditeerimine
ja aruandlus.
|