Jäätmete vältimine või jäätmeallikate vähendamine tähendab vähem tarbimist ja vähem äraviskamist.

Võimalused vähendamiseks:

vastupidavate ja kauakestvate toodete ostmine,
võimalikult madala toksilisusega toodete ja pakendite valimine,
toodete ümberkujundamine nii, et nad vajaksid vähem toormaterjali tootmises, et neil oleks pikem eluiga ja nad tarvitaksid vähem energiat.

Jäätmeallikate vähendamine hoiab ära jäätmete tekkimise juba algusest peale ja on seega eelistatuim jäätmete juhtimise meetod. Selle kasutamisel on märkimisväärne mõju keskkonna kaitsmisele.

Asjade korduskasutus – nende parandamise, annetamise heategevus- ja muudele organisatsioonidele või müümise näol – vähendab samuti jäätmeid. Toodete korduskasutus, kus see on võimalik, on isegi parem kui taaskasutus, sest see ei nõua uueks kasutuseks ümbertöötlemisprotsessi.

Võimalused korduskasutuseks:

vastupidavate kohvitasside kasutamine,
riidest taskurättide ja käterättide kasutamine,
pudelite kordustäitmine,
vanade ajakirjade ja/või üleliigse varustuse annetamine,
kastide korduskasutamine,
klaaspurkide kasutamine toidu säilitusnõudena,
täidetavate pastapliiatsite ja harilike pliiatsite ostmine,
värvide kogumise ja korduskasutuse programmides osalemine.

Taaskasutus muudab väärtuslikeks ressurssideks need materjalid, mis muidu muutuksid jäätmeteks. Lisaks sellele tekitab protsess juurde hulga keskkonna-, majanduslikke ja sotsiaalseid kasusid. Materjalid nagu klaas, metall, plastik ja paber kogutakse kokku, sorteeritakse ja saadetakse kohtadesse, kus nad muudetakse uuteks materjalideks või toodeteks.

Taaskasutuse kasud:

säilitab ressursse meie lastele tulevikus,
hoiab ära kasvuhoonegaaside ja vee reostajate emissiooni,
säästab energiat,
annab väärtuslikku toormaterjali tööstusele,
loob töökohti,
stimuleerib „rohelisemate” tehnoloogiate arendamist,
vähendab vajadust uute prügilate ja jäätmepõletustehaste järele.

Taaskasutatud materjalidel põhinevate toodete ostmine

Taaskasutamine tähendab enamat kui prügisorteerimist. Et muuta taaskasutus majanduslikult võimalikuks, peame ostma taaskasutatud materjalidest tooteid ja pakendeid. Sellega loome majandusliku motivatsiooni selleks, et taaskasutatavaid materjale kokku kogutaks, ümber töödeldaks ja uute toodetena turustataks. Taaskasutatud materjalidel põhinevate toodete ostmisel on nii majanduslikud kasud kui kasud keskkonna jaoks ja see aitab säästa ressursse ka tulevatele põlvkondadele.

Nagu me kõik teame, varustab õhk meid eluks vajaliku hapnikuga. Inimtegevuse tulemusena võib õhku sattuda aineid, millest mõned võivad tekitada probleeme meile endile, taimedele ja loomadele.

Õhureostusel on mitmeid erinevaid tüüpe ja reostuse mõjusid, millest tihti räägitakse, nt.  sudu, happevihmad, kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Kõigil nimetatutest on tõsised tagajärjed nii meie tervisele kui ka kogu keskkonna heaolule.

Üks õhureostuse liike on energia saamise eesmärgil kütuse põletamisel vabanevate osakeste emissioon. Diislisuits on siin heaks näiteks. Kirjeldatud reostuseliiki nimetatakse mõnikord ka tahmareostuseks. Autode, kodude ja tööstuse jaoks kütuste põletamisest tulenevad heitgaasid on suureks õhureostuse allikaks. On arvatud, et isegi puu ja söe põletamine kaminates ning grillides võib eraldada õhku märkimisväärse koguse tahma.

Veel üheks õhureostuse tüübiks on mürgiste gaaside (vääveldioksiid, vingugaas, lämmastikoksiidid ja keemilised aurud)  emissioon. Need võivad atmosfääri sattudes osaleda uutes keemilistes reaktsioonides ja tekitada sudu ning happevihmasid.

Puhas ja värske vesi on eluks hädavajalik. Kahjuks on alates tööstusrevolutsioonist kasutatud enamikku Euroopa jõgedest mugava viisina jäätmete transportimiseks merre, mis on muutnud liikide loomulikke elupaikasid ja vähendanud bioloogilist mitmekesisust.

Viimastel kümnenditel on saavutatud olulist edu reovete ja tööstuslike jäätmete käitluses, mida pumbatakse Euroopa jõesüsteemidesse. Selle tulemuseks on enamike saasteainete madalamad näitajad ja märkimisväärne vee kvaliteedi paranemine. Põllumajanduses ei ole nii suurt edu veel saavutatud. Nitraatide sisaldused Euroopa jõgedes on sama kõrged, kui need olid eelmise aastakümne alguses.

Mitte ainult vee kvaliteet, vaid ka inimestele kättesaadava vee kvantiteet on oluline. Järjest sagedamini on probleeme veepuudusega suurtes linnades ja Lõuna-Euroopas.

Kuigi maa on inimühiskonna jaoks sama vajalik kui vesi ja õhk, on pinnase kahjustused kahe eelmisega võrreldes palju vähem tähelepanu pälvinud. Kuni praeguse ajani on maapind 90% inim- ja loomtoidu, kiudainete ja kütuse allikaks, toetades inimasustust ja andes toorainet ja põhjavett. Põhiprobleemideks Euroopas on pealismuldade kadumine, saastatus ja hapestumine erosiooni või ehitustegevuse tõttu.
Pinnase lagunemisele vähese tähelepanu pööramine ei ole nähtav mitte üksnes puudulikes Euroopa direktiivides või pinnase kaitsmise eesmärkides, vaid ka andmete vähesuses. Samal ajal kui on määratletud üle 300 000 paiga Euroopas, mis on kindlasti või potentsiaalselt saastatud, siis julgemate arvutuste järgi võib niisuguste kohtade arv küündida 1,5 miljonini.

Euroopa looduskeskkond on mitmekesine – selles sisaldub suur arv liike, ökosüsteeme ja elukeskkondi. Niisugune bioloogiline mitmekesisus on looduse ‘kindlustuspoliitika’, sest see tagab keskkonna võime kohaneda muutustega, mis võivad olla põhjustatud kõigest, alates vulkaanipurskest kuni inimese sekkumiseni maastikukujundusse.

Toote elutsüklile suunatud keskonda arvestava poliitika või integreeritud tootepoliitika (Integreated Product Policy – IPP) eesmärk on tegeleda keskkonnaküsimustega integreeritult, käsitledes kõiki toote elutsükli faase. Nii minimeeritakse toodete negatiivseid keskkonnamõjusid. Integreeritud lähenemine keskkonnaprobleemidele toote elutsükli etappe arvestades tähendab eraldi tähelepanu juhtimist toote kõigile etappidele, s.t. disainile, toormaterjalidele, tootmisele, transpordile/jaotusele, kasutamisele ja utiliseerimisele. Selle kohaselt peaksid ettevõtted mõtlema ette kasutamise ja utiliseerimise faasidele juba toote kujundamise ajal, et minimeerida võimalikku reostust. Siinjuures on selge, et keskkonnaküsimustega ei saa tegeleda eraldi, vaid neid tuleb vaadata koos toote kvaliteedi, ohutuse ja toimivusega.
Integreeritud lähenemisest tuleks lähtuda ka poliitika kujundamisel. Tuleb määratleda kriitilised punktid toote elutsüklis, kus tekivad kõige suuremad probleemid ja kuhu tuleks suunata ressursid, et nende kasutus oleks võimalikult efektiivne. Kasulikeks vahenditeks võivad siin olla elutsükli anlüüs, materjalivoogude analüüs ja keskkonnanäitajad. Seejuures tuleb arvesse võtta mõju, mida võivad konkreetse elutsükli faasile suunatud meetmed avaldada teistele faasidele.

Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (Eco-management and Auditing Scheme – EMAS): EMAS on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise standard, mida tutvustati esmakordselt 1995. aastal. EMAS on vabatahtlik instrument, mis tunnustab organisatsioone, kus töötatakse pidevalt oma keskkonnaalase tegevuse parendamiseks. EMASi standardiga organisatsioonid järgivad seadusi, rakendavad keskkonnajuhtimissüsteemi ja annavad välja sõltumatute organisatsioonide poolt kinnitatud aruannet oma keskkondliku tegevuse kohta. Nimetatud organisatsioone tõstab esile EMAS-i logi, mis tõestab avalikustatud informatsiooni usaldusväärsust.

Täiendav teave: http://europa.eu.int/comm/environment/emas/index_en.htm

ISO 14001 on rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard, mille arendas välja Rahvusvaheline Standardiseerimise Organisatsioon. ISO 14000 haru koosneb peamiselt  keskkonnajuhtimisega seotud standarditest. See tähendab, mida teeb organisatsioon selleks, et vähendada oma tegevuse negatiivseid mõjusid keskkonnale, ja et saavutada oma keskkonnaalaste tulemuste pidev parendamine.

Täiendav teave: http://www.iso.org/iso/en/ISOOnline.frontpage

Euroopa Liidu keskkonnamärgistuse lill kehtestati 1992. aastal ning see on sertifitseerimise süsteem, mille eesmärk on eristada „rohelisemaid” ja keskkonnasõbralikemaid tooteid ja teenuseid.

Viimase kümne aasta jooksul on lillest saanud üle Euroopa tuntud sümbol, mis annab tarbijatele lihtsat ja usaldusväärset informatsiooni.

Kõik tooted, mis on lillega märgistatud, on kontrollitud sõltumatute institutsioonide poolt rangete ökoloogiliste ja tegevusega seotud kriteeriumite alusel.

Organisatsioon/ algatus/ juhend

Viited

Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (Eco-management and Auditing Scheme – EMAS)

http://europa.eu.int/comm/environment/emas/

Keskkonnamõjude hindamine

http://glossary.eea.eu.int/EEAGlossary/

EL-i Ökomärgistus (Eco-label)

http://www.eco-label.com/default.htm

Euroopa Keskkonnaagentuur (European Environment Agency)

http://www.eea.eu.int

Roheline Raamat „Ettevõtte ühiskondliku vastutuse Euroopa raamistiku tutvustamine”, Euroopa Komisjon 2001

http://europa.eu.int/comm/employment_social/soc-dial/csr/greenpaper.htm

ISO standardid

http://www.iso.org/iso/en/ISOOnline.frontpage

Vähenda, korduskasuta, taaskasuta

Jätkusuutlik areng

http://www.brundtlandnet.com/brundtlandreport.htm

United Nations

ÜRO Agenda 21

http://www.un.org/esa/sustdev/documents/agenda21/index.htm

Mooduli ülesehitus

Kestvus

Aeg

Märkused

Algus

Lõpp

Avamine, tutvumine

20 min

0:00

0:20

Kohandatav sihtgrupi vajadustele: osalejate profiil, integreeritud või üksikmoodul, uustulnukad grupis jms

Selgitage osalejate ootused

Koolitusmooduli eesmärkide ja sisu tutvustus

05 min

0:20

0:25

Sissejuhatus ettevõtte ühiskondlikku vastutusse ja koolitusmooduli paigutamine üldisesse raamistikku

10 min

0:25

0:35

Kasutage ettevõtte ühiskondliku vastutuse teadmiste kaarti

Teoreetiline sissejuhatus koolitusmoodulisse

20 min

0:35

0:55

Harjutus 4.1 – Keskkonnaküsimuste arutamine

20 min

0:55

1:15

Juhtumikirjeldus nr. 7

40 min

1:15

1:55

Juhtumikirjeldus nr. 6

35 min

1:55

2.30

PAUS

15 min

2:30

2:45

Harjutus 4.2 – Rakendamise juhised

60 min

2.45

3.45

Hindamine

15 min

3:45

4:00

Osalejate tagasisidelehe alusel

LÕPP

Lisategevus

Kestvus

Märkused

Juhtumikirjeldus nr. 8

30 min

Didaktiline video/film või DVD ühe või mitme esitletud teema kohta + arutelu

Varieeruv

Vastavalt võimalusele, grupi profiilile ja koolitaja soovile. Kui video/film või DVD on seotud spetsiifilise teemaga, soovitame selle esitlemist vastava teooriapunkti juures

Eetilise dilemma nr. 7 esitlemine ja arutelu

30 min

Õppekülastus keskkonna valdkonnas eeskujulikku väike- või keskmise suurusega ettevõttesse, eelistatud rohelist märgistust või ISO 14001 sertifikaati omav ettevõte

2 – 3 tundi

Eelistatud on selle kasutamine eraldiseisva lisategevusena. Külastuse pikkus peaks olema kohandatud vastavalt osalejate ja ettevõtte profiilile, ettevõtte asukohale ja kasutatavale ajale