KOOLITUSE JUHENDMATERJAL
Kasutamisjuhend Koolitusprogramm Harjutused Juhtumi-
kirjeldused
Eetilised dilemmad Muud materjalid Kontakt

Sissejuhatus Ärieetika Töökoht Keskkond Turg Kogukond

 



Soovituslik sihtgrupp
väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võtmetöötajad tootmise, arenduse, tervishoiu ja ohutuse, müügi ja kliendisuhtlusega seotud valdkondades,
kohalikud omavalitsused,
arvamusliidrid.

 



Koolitaja spetsiifiline profiil

Soovituslikud oskused ja kogemused antud koolitusmooduli juures on:

keskkonnaalased üldteadmised,
üldteadmised keskkonnaga seotud reglementidest.

 



Üldeesmärk
Peale koolitusmooduli läbimist suudavad osalejad paremini mõista keskkonnaküsimuste olulisust ja teavad, kuidas rakendada keskkonnajuhtimismeetmeid ja –poliitikat oma töökohas ja oma ettevõtte tootmisprotsessides.



Alameesmärgid

Osalejad, kes läbivad koolitusmooduli, on võimelised:

määratlema oma ettevõtte või
töökohaga seonduvad peamised keskkonnateemad,
leidma keskkonnareglementide ja -seadusandlusega seotud informatsiooni,
arvestama keskkonnasõbraliku tootmise kulusid ja kasusid,
võtma keskkonnaküsimustes vastu teadlikumaid otsuseid,
rakendama keskkonnajuhtimismeetmeid oma ettevõttes või
töökohas.

 



Teoreetiline käsitlus

Käesolevas moodulis esitatakse ülevaatlikult ettevõtluse ja keskkonna puutepunktide põhiteemad.

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse on enamat kui mood. Keskkond on rohkemat kui „roheline” tootmine või rohelise märgise omandamine. Vajalik on ka vastav mõtlemis- ja tegutsemisviis ettevõtte protsesside elutsükli ulatuses (sellest hetkest, kui ostetakse toormaterjalid kuni ajani, mil valmistooted müüakase, tarbitakse ja utiliseeritakse).

Peamised küsimused on järgmised: millele me mõtleme, kui mõtleme „keskkonnale”? Millised on meie ettevõtte tegevuse kõige olulisemad mõjud keskkonnale? Millele tuleb meil mõelda, kui soovime juhtida oma ettevõtte keskkonnamõjusid?

 

Keskkonnamõjude minimeerimine


Üheks olulisematest keskkonnaga seotud teemadest ettevõtluse kontekstis on keskkonnamõjude minimeerimine.[1]

Parim võimalus toota väiksem hulk jäätmeid seisneb järgmistes tegevustes (inglise keeles „kolm R-i”):

vähenda (i.k. educe) oma jäätmete hulka ja toksilisust,
korduskasuta (i.k. reuse) pakendeid ja tooteid: paranda need, mis on katkised, või anna edasi neile, kes oskavad neid parandada,
taaskasuta (i.k. recycle) nii palju, kui võimalik, sh osta tooteid, mis on valmistatud taaskasutatud materjalidest.

Vähenda


Jäätmete vältimine või jäätmeallikate vähendamine tähendab vähem tarbimist ja vähem äraviskamist.


Võimalused vähendamiseks:


vastupidavate ja kauakestvate toodete ostmine,
võimalikult madala toksilisusega toodete ja pakendite valimine,
toodete ümberkujundamine nii, et nad vajaksid vähem toormaterjali tootmises, et neil oleks pikem eluiga ja nad tarvitaksid vähem energiat.

 

Jäätmeallikate vähendamine hoiab ära jäätmete tekkimise juba algusest peale ja on seega eelistatuim jäätmete juhtimise meetod. Selle kasutamisel on märkimisväärne mõju keskkonna kaitsmisele.

 

Korduskasuta

 

Asjade korduskasutus – nende parandamise, annetamise heategevus- ja muudele organisatsioonidele või müümise näol – vähendab samuti jäätmeid. Toodete korduskasutus, kus see on võimalik, on isegi parem kui taaskasutus, sest see ei nõua uueks kasutuseks ümbertöötlemisprotsessi.


Võimalused korduskasutuseks:

vastupidavate kohvitasside kasutamine,
riidest taskurättide ja käterättide kasutamine,
pudelite kordustäitmine,
vanade ajakirjade ja/või üleliigse varustuse annetamine,
kastide korduskasutamine,
klaaspurkide kasutamine toidu säilitusnõudena,
täidetavate pastapliiatsite ja harilike pliiatsite ostmine,
värvide kogumise ja korduskasutuse programmides osalemine.


Taaskasuta


Taaskasutus muudab väärtuslikeks ressurssideks need materjalid, mis muidu muutuksid jäätmeteks. Lisaks sellele tekitab protsess juurde hulga keskkonna-, majanduslikke ja sotsiaalseid kasusid. Materjalid nagu klaas, metall, plastik ja paber kogutakse kokku, sorteeritakse ja saadetakse kohtadesse, kus nad muudetakse uuteks materjalideks või toodeteks.

Taaskasutuse kasud:

säilitab ressursse meie lastele tulevikus,
hoiab ära kasvuhoonegaaside ja vee reostajate emissiooni,
säästab energiat,
annab väärtuslikku toormaterjali tööstusele,
loob töökohti,
stimuleerib „rohelisemate” tehnoloogiate arendamist,
vähendab vajadust uute prügilate ja jäätmepõletustehaste järele.



Taaskasutatud materjalidel põhinevate toodete ostmine


Taaskasutamine tähendab enamat kui prügisorteerimist. Et muuta taaskasutus majanduslikult võimalikuks, peame ostma taaskasutatud materjalidest tooteid ja pakendeid. Sellega loome majandusliku motivatsiooni selleks, et taaskasutatavaid materjale kokku kogutaks, ümber töödeldaks ja uute toodetena turustataks. Taaskasutatud materjalidel põhinevate toodete ostmisel on nii majanduslikud kasud kui kasud keskkonna jaoks ja see aitab säästa ressursse ka tulevatele põlvkondadele.


 

Reostuse vältimine

 

Teine peamine keskkonnateema, millega ettevõtted tihedalt kokku puutuvad, on reostuse vältimine. Reostus võib esineda erineval kujul, mis on kõik võrdse tähendusega: õhureostus (kliimamuutus, osoonikihi hõrenemine, hapestumine, sudu, tervis), veereostus (eutrofeerumine, liikide loomulike elupaikade muutumine), pinnasereostus (saasteainete ladestumine ökosüsteemi) ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

 

 

Õhureostus
 

Nagu me kõik teame, varustab õhk meid eluks vajaliku hapnikuga. Inimtegevuse tulemusena võib õhku sattuda aineid, millest mõned võivad tekitada probleeme meile endile, taimedele ja loomadele.

Õhureostusel on mitmeid erinevaid tüüpe ja reostuse mõjusid, millest tihti räägitakse, nt.  sudu, happevihmad, kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Kõigil nimetatutest on tõsised tagajärjed nii meie tervisele kui ka kogu keskkonna heaolule.

Üks õhureostuse liike on energia saamise eesmärgil kütuse põletamisel vabanevate osakeste emissioon. Diislisuits on siin heaks näiteks. Kirjeldatud reostuseliiki nimetatakse mõnikord ka tahmareostuseks. Autode, kodude ja tööstuse jaoks kütuste põletamisest tulenevad heitgaasid on suureks õhureostuse allikaks. On arvatud, et isegi puu ja söe põletamine kaminates ning grillides võib eraldada õhku märkimisväärse koguse tahma.

Veel üheks õhureostuse tüübiks on mürgiste gaaside (vääveldioksiid, vingugaas, lämmastikoksiidid ja keemilised aurud)  emissioon. Need võivad atmosfääri sattudes osaleda uutes keemilistes reaktsioonides ja tekitada sudu ning happevihmasid.

Reostusega tuleb arvestada ka meie kodudes, kontorites ja koolides. Mõned nimetatud saasteainetest võivad tekkida ka ruumisisestest tegevustest, kasvõi suitsetamisest või söögitegemisest. Õhureostuse juures on oluline arvestada nii ruumisisese kui ka –välise õhureostusega.

 

 

Veereostus
 

Puhas ja värske vesi on eluks hädavajalik. Kahjuks on alates tööstusrevolutsioonist kasutatud enamikku Euroopa jõgedest mugava viisina jäätmete transportimiseks merre, mis on muutnud liikide loomulikke elupaikasid ja vähendanud bioloogilist mitmekesisust.

Viimastel kümnenditel on saavutatud olulist edu reovete ja tööstuslike jäätmete käitluses, mida pumbatakse Euroopa jõesüsteemidesse. Selle tulemuseks on enamike saasteainete madalamad näitajad ja märkimisväärne vee kvaliteedi paranemine. Põllumajanduses ei ole nii suurt edu veel saavutatud. Nitraatide sisaldused Euroopa jõgedes on sama kõrged, kui need olid eelmise aastakümne alguses.

Mitte ainult vee kvaliteet, vaid ka inimestele kättesaadava vee kvantiteet on oluline. Järjest sagedamini on probleeme veepuudusega suurtes linnades ja Lõuna-Euroopas.


Eutrofeerumine
on ülemäärane vete rikastamine toitainetega ja sellega seotud bioloogilised kõrvalmõjud. Seniajani on eutrofeerumine üks peamistest keskkonnaprobleemidest üle kogu Euroopa. Sellest on mõjutatud Euroopa veed siseveekogudest (põhjavesi, jõed ja järved) kuni üleminekuvete, rannavete ja avamere ökosüsteemideni. Eutrofeerumist põhjustavad suuremahulised inimtekkelised veekeskkonda sattuvad toitained nagu lämmastik (N) ja fosfor (P), mis tulevad erinevatest majandussektoritest.

 

 

 

Pinnasereostus
 

Kuigi maa on inimühiskonna jaoks sama vajalik kui vesi ja õhk, on pinnase kahjustused kahe eelmisega võrreldes palju vähem tähelepanu pälvinud. Kuni praeguse ajani on maapind 90% inim- ja loomtoidu, kiudainete ja kütuse allikaks, toetades inimasustust ja andes toorainet ja põhjavett. Põhiprobleemideks Euroopas on pealismuldade kadumine, saastatus ja hapestumine erosiooni või ehitustegevuse tõttu.
Pinnase lagunemisele vähese tähelepanu pööramine ei ole nähtav mitte üksnes puudulikes Euroopa direktiivides või pinnase kaitsmise eesmärkides, vaid ka andmete vähesuses. Samal ajal kui on määratletud üle 300 000 paiga Euroopas, mis on kindlasti või potentsiaalselt saastatud, siis julgemate arvutuste järgi võib niisuguste kohtade arv küündida 1,5 miljonini.

 

 

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
 

Euroopa looduskeskkond on mitmekesine – selles sisaldub suur arv liike, ökosüsteeme ja elukeskkondi. Niisugune bioloogiline mitmekesisus on looduse ‘kindlustuspoliitika’, sest see tagab keskkonna võime kohaneda muutustega, mis võivad olla põhjustatud kõigest, alates vulkaanipurskest kuni inimese sekkumiseni maastikukujundusse.

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on hoiatus, mis näitab, et ühiskonna kogumõju keskkonnale on liiga suur. Kuigi teatud saastenäitajad langevad ja looduskaitse on paremini integreeritud linnaplaneerimisse, põllumajandusse ja teistesse poliitikatesse, ohustavad erinevad allikad siiski bioloogilist mitmekesisust üle Euroopa.


 

Säästlik loodusressursside tarbimine

 

Maa loodusressursid on inimpopulatsiooni säilimiseks ja arenguks asendamatud. Nende ressursside kogused on piiratud Maa võimega neid uuendada. Puhas vesi, metsad ja saak põldudelt on uuenevad juhul, kui nende kasutamine ei ületa taastootmist. Fossiilkütused ja metallimaak on taastumatud. Kuigi mitmed ülekasutamise mõjud on tuntavad kohalikul tasemel, on riikide vastastikune sõltuvus ja rahvusvaheline loodusressursside kaubandus muutnud nende nõudluse ja jätkusuutliku juhtimise globaalseks küsimuseks.

Loodusressursside säästmine läbi taastumatute ressursside kasutamise vähendamise ja alternatiivsete ressursside leidmine puudutab meid kõiki, nii indiviidide kui ettevõtetena. Ettevõtte  seisukohalt on pikaajalises perspektiivis suure tähtsusega tegevuseks vajalike taastuvate ja taastumatute ressursside määratlemine ja niisuguste strateegiate koostamine, mis aitab neid ressursse säästa.

 

Vahendeid ja lähenemisi, mis toetavad keskkonnamõjude juhtimist

 

Juba praegu on turul olemas erinevaid vahendeid ja lähenemisi, mis toetavad keskkonnamõjude juhtimist.

Siinkohal nimetame vaid toote elutsüklil põhinevat lähenemist, Keskkonnajuhtimise ja –auditeerimise süsteemi (Eco-Management and Audit Schema, EMAS), standardit ISO 14000 ja Euroopa keskkonnamärgistust (European Eco-Label) kui mõningaid võimalusi töötada integreeritud viisil ja tunnustatud standardite järgi keskkonnateemade kaasamiseks ettevõtte strateegiasse.

 

Toote elutsüklil põhinev lähenemine


Toote elutsüklile suunatud keskonda arvestava poliitika või integreeritud tootepoliitika (Integreated Product Policy – IPP) eesmärk on tegeleda keskkonnaküsimustega integreeritult, käsitledes kõiki toote elutsükli faase. Nii minimeeritakse toodete negatiivseid keskkonnamõjusid. Integreeritud lähenemine keskkonnaprobleemidele toote elutsükli etappe arvestades tähendab eraldi tähelepanu juhtimist toote kõigile etappidele, s.t. disainile, toormaterjalidele, tootmisele, transpordile/jaotusele, kasutamisele ja utiliseerimisele. Selle kohaselt peaksid ettevõtted mõtlema ette kasutamise ja utiliseerimise faasidele juba toote kujundamise ajal, et minimeerida võimalikku reostust. Siinjuures on selge, et keskkonnaküsimustega ei saa tegeleda eraldi, vaid neid tuleb vaadata koos toote kvaliteedi, ohutuse ja toimivusega.
Integreeritud lähenemisest tuleks lähtuda ka poliitika kujundamisel. Tuleb määratleda kriitilised punktid toote elutsüklis, kus tekivad kõige suuremad probleemid ja kuhu tuleks suunata ressursid, et nende kasutus oleks võimalikult efektiivne. Kasulikeks vahenditeks võivad siin olla elutsükli anlüüs, materjalivoogude analüüs ja keskkonnanäitajad. Seejuures tuleb arvesse võtta mõju, mida võivad konkreetse elutsükli faasile suunatud meetmed avaldada teistele faasidele.

 

 

Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (Eco-management and Auditing Scheme – EMAS)


Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (Eco-management and Auditing Scheme – EMAS): EMAS on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise standard, mida tutvustati esmakordselt 1995. aastal. EMAS on vabatahtlik instrument, mis tunnustab organisatsioone, kus töötatakse pidevalt oma keskkonnaalase tegevuse parendamiseks. EMASi standardiga organisatsioonid järgivad seadusi, rakendavad keskkonnajuhtimissüsteemi ja annavad välja sõltumatute organisatsioonide poolt kinnitatud aruannet oma keskkondliku tegevuse kohta. Nimetatud organisatsioone tõstab esile EMAS-i logi, mis tõestab avalikustatud informatsiooni usaldusväärsust.

 

Täiendav teave: http://europa.eu.int/comm/environment/emas/index_en.htm

 

ISO 14001
 

ISO 14001 on rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard, mille arendas välja Rahvusvaheline Standardiseerimise Organisatsioon. ISO 14000 haru koosneb peamiselt  keskkonnajuhtimisega seotud standarditest. See tähendab, mida teeb organisatsioon selleks, et vähendada oma tegevuse negatiivseid mõjusid keskkonnale, ja et saavutada oma keskkonnaalaste tulemuste pidev parendamine.

 

Täiendav teave: http://www.iso.org/iso/en/ISOOnline.frontpage

Euroopa Ökomärgistus (European Eco-label)

 

Euroopa Liidu keskkonnamärgistuse lill kehtestati 1992. aastal ning see on sertifitseerimise süsteem, mille eesmärk on eristada „rohelisemaid” ja keskkonnasõbralikemaid tooteid ja teenuseid.

Viimase kümne aasta jooksul on lillest saanud üle Euroopa tuntud sümbol, mis annab tarbijatele lihtsat ja usaldusväärset informatsiooni.

Kõik tooted, mis on lillega märgistatud, on kontrollitud sõltumatute institutsioonide poolt rangete ökoloogiliste ja tegevusega seotud kriteeriumite alusel.

Praeguseks ajaks on kehtestatud 23 erinevat tootegruppi ja enam kui 250 litsentsi on antud mitmetele sadadele toodetele.
Euroopa Liidu ökomärgistust haldab Euroopa Ökomärgistuse Nõukogu (European Eco-labelling Board - EUEB), mida toetavad Euroopa Komisjon ja kõik Euroopa Liidu ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid. Ökomärgistuse Nõukokku kuuluvad esindajad tööstusharudest, keskkonnakaitse- ja tarbijaühendustest.

 

Täiendav teave: http://www.eco-label.com/default.htm
 

 



Mooduli ülesehitus
Avamine, tutvumine
Koolitusmooduli eesmärkide ja sisu tutvustus
Sissejuhatus ettevõtte ühiskondlikku vastutusse ja koolitusmooduli paigutamine üldisesse raamistikku (ettevõtte ühiskondliku vastutuse teadmiste kaart)
Mooduli sisu:
Keskkonnamõjude minimeerimine
Vähenda, korduskasuta, taaskasuta: mis? kuidas? miks?
Reostuse vältimine
Õhureostus
Veereostus
Pinnasereostus
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
Säästlik loodusressursside tarbimine
Taastuvad versus taastumatud ressursid
Keskkonnamõjude juhtimise vahendid ja lähenemised
Toote elutsüklil põhinev lähenemine
Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (Eco-management and Auditing Scheme – EMAS)
ISO 14001 standard
Euroopa Ökomärgistus
Rahvusliku ja Euroopa keskkonnaseadusandluse üldine raamistik
Avalikkuse arvamus keskkonnaküsimustes
Osalejaid puudutavate keskkonnateemade analüüs
Oma olukorrast ülevaate saamiseks vajalike sammude analüüs
Osalejaid puudutavate keskkonnaküsimuste kaardistamine
Koolitusmooduli hindamine ja rakendamise soovitused
 


Meetodid ja praktilised koolitustegevused
Pedagoogilised meetodid

Koolitaja kasutab järgmisi pedagoogilisi meetodeid:

teooria
tutvustamine,
osalejate endi tausta ning juhtumikirjelduste tutvustamine ja arutelu (diskussioonigruppides),
harjutuste tutvustamine ja ettekandmine (individuaalselt ja diskussioonigruppides),
laiendatud programmis on koolitajal võimalik kasutada avastamise ja välja uurimise meetodit: kohaliku väike- või keskmise suurusega ettevõtte külastus või video/filmi või DVD-ettekande kasutamine koolitusega seonduvate heade praktikate esitamiseks, mis võimaldab avastada ja arutleda mooduli teemade üle.

Praktilised koolitustegevused

Tüüpprogrammis (4 tundi) on soovitav läbi viia järgmisi praktilisi tegevusi:

harjutuse nr. 4.1 tutvustamine ja arutelu,
juhtumikirjelduste nr. 6 ja 7 tutvustamine ja arutelu,
harjutuse 4.2 tutvustamine ja arutelu,
praktiline rakendus (ettevalmistus keskkonnaalaste tegevuste viimiseks osalejate oma ettevõttesse).

Laiendatud programmis (4-8 tundi) on soovitav läbida tüüpprogramm, millele lisada üks järgmistest tegevustest:

juhtumikirjelduse nr. 8 tutvustamine ja artelu,
eetilise dilemma nr. 7 tutvustamine ja arutelu,
õppekülastus keskkonna valdkonnas eeskujulikku väike- või keskmise suurusega ettevõttesse,
didaktilise video/filmi või DVD esitlus ja arutelu (võimaluse korral).

 



Didaktilised / pedagoogilised materjalid
pabertahvel,
tahvel,
videoprojektor,
arvuti,
telekas ja video/DVD (laiendatud programm),
ettevõtte ühiskondliku vastutuse kaart,
harjutused 4.1 ja 4.2,
didaktiline video/film või DVD keskkonnateemadest (võimaluse korral),
juhtumikirjeldused nr. 6 ja 7,
Kuidas korraldada õppekülastust ühiskondlikult vastutustundlikku ettevõttesse – praktiline juhend ettevõttekülastuse läbiviimiseks – välja töötatud Leonardo da Vinci pilootprojekti “CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises”  raames (laiendatud programm),
juhtumikirjeldus nr. 8 (laiendatud programm),
eetililne dilemma nr. 7 (laiendatud programm),
osalejate tagasisideleht.


Täiendavad õppematerjalid osalejatele
 
Ettevõtte ühiskondlik vastutus Eestis - 2004 (välja töötatud Leonardo da Vinci pilootprojekti “CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises”  raames, kättesaadav kuue projektis osalenud riigi kohta: Austria, Eesti, Itaalia, Holland, Portugal ja Ungari),
Ettevõtte ühiskondliku vastutuse alane sõnastik, 2005 (välja töötatud Leonardo da Vinci pilootprojekti “CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises”  raames). Teemad: keskkond, ärieetika, jätkusuutlik tootmine/tarbimine, ühiskondlikult vastutustundlik investeerimine, standardid, auditeerimine ja aruandlus.



Organisatsioon/ algatus/ juhend

Viited

Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (Eco-management and Auditing Scheme – EMAS)

http://europa.eu.int/comm/environment/emas/

Keskkonnamõjude hindamine

http://glossary.eea.eu.int/EEAGlossary/

EL-i Ökomärgistus (Eco-label)

http://www.eco-label.com/default.htm

Euroopa Keskkonnaagentuur (European Environment Agency)

http://www.eea.eu.int

Roheline Raamat „Ettevõtte ühiskondliku vastutuse Euroopa raamistiku tutvustamine”, Euroopa Komisjon 2001

http://europa.eu.int/comm/employment_social/soc-dial/csr/greenpaper.htm

ISO standardid

http://www.iso.org/iso/en/ISOOnline.frontpage

Vähenda, korduskasuta, taaskasuta

Jätkusuutlik areng

http://www.brundtlandnet.com/brundtlandreport.htm

United Nations

ÜRO Agenda 21

http://www.un.org/esa/sustdev/documents/agenda21/index.htm

 



Kestvus
Tüüpprogrammi ajajaotus (4 tundi)

 

Mooduli ülesehitus

Kestvus

Aeg

Märkused

Algus

Lõpp

Avamine, tutvumine

20 min

0:00

0:20

Kohandatav sihtgrupi vajadustele: osalejate profiil, integreeritud või üksikmoodul, uustulnukad grupis jms

Selgitage osalejate ootused

Koolitusmooduli eesmärkide ja sisu tutvustus

05 min

0:20

0:25

 

Sissejuhatus ettevõtte ühiskondlikku vastutusse ja koolitusmooduli paigutamine üldisesse raamistikku

10 min

0:25

0:35

Kasutage ettevõtte ühiskondliku vastutuse teadmiste kaarti

Teoreetiline sissejuhatus koolitusmoodulisse

20 min

0:35

0:55

 

Harjutus 4.1 – Keskkonnaküsimuste arutamine

20 min

0:55

1:15

 

Juhtumikirjeldus nr. 7

40 min

1:15

1:55

 

Juhtumikirjeldus nr. 6

35 min

1:55

2.30

 

 

 

 

 

 

PAUS

15 min

2:30

2:45

 

 

 

 

 

 

Harjutus 4.2 – Rakendamise juhised

60 min

2.45

3.45

 

Hindamine

15 min

3:45

4:00

Osalejate tagasisidelehe alusel

LÕPP

 

 

 

 

 

Laiendatud programmi ajajaotus (4 - 8 tundi)

Kui soovite keskkonna koolitusmoodulit viia läbi pikemana kui 4 tundi, soovitame Teil lisada standardprogrammile ühe või enam järgmistest lisategevustest:

 

Lisategevus

Kestvus

Märkused

Juhtumikirjeldus nr. 8

30 min

 

Didaktiline video/film või DVD ühe või mitme esitletud teema kohta + arutelu

Varieeruv

Vastavalt võimalusele, grupi profiilile ja koolitaja soovile. Kui video/film või DVD on seotud spetsiifilise teemaga, soovitame selle esitlemist vastava teooriapunkti juures

Eetilise dilemma nr. 7 esitlemine ja arutelu

30 min

 

Õppekülastus keskkonna valdkonnas eeskujulikku väike- või keskmise suurusega ettevõttesse, eelistatud rohelist märgistust või ISO 14001 sertifikaati omav ettevõte

2 – 3 tundi

Eelistatud on selle kasutamine eraldiseisva lisategevusena. Külastuse pikkus peaks olema kohandatud vastavalt osalejate ja ettevõtte profiilile, ettevõtte asukohale ja kasutatavale ajale

 

 
Copyright © 2004-2006
Seda projekti toetab Euroopa Komisjon. Käesolev materjal kajastab autori vaateid, selle sisu eest ei vastuta Euroopa Komisjon.