Käesoleva mooduli läbiviimiseks on vajalikud järgmised koolitaja oskused ja kogemused:

detailidele orienteeritus,
võime esitada moraalseid konflikte selgel ja arusaadaval moel,
teadmised põhiliste/olulisemate eetikateooriate alustest,
oskus juhtida erinevatel väljamõeldud stsenaariumitel põhinevaid koolitusi ja rollimänge.

Alameesmärgid

Peale koolitusmooduli läbimist on osalejad võimelised:

paremini aru saama, millistel väärtustel põhineb nende ettevõtte tegevus ja ootused sidusgruppide suhtes,
määratlema oma ettevõtte väärtused, võttes arvesse oma ettevõtte strateegilisi vastutustundliku ettevõtluse alaseid prioriteete,
välja töötama oma ettevõtte või organisatsiooni missiooni, võttes arvesse ettevõtte põhiväärtusi ja vastutust.

Ärieetika mooduli teoreetilist sisu peaks tutvustama seoses ettevõtte laiema ühiskondliku vastutusega, kasutades metodoloogilise lähenemisena ettevõtte ühiskondliku vastutuse teadmiste kaarti.

Käesolev moodul põhineb järgmistel teoreetilistel alustel.
Ärieetika tähendab moraali rakendamist tegevuses. See väljendub igas konkreetses olukorras, kus ettevõtte omanikud, juhid või töötajad peavad tegema keerulisi valikuid. Viimased võivad esile tulla seoses küsimustega, mille puhul ettevõtte otsused võivad põrkuda nii eetilise käitumisega kui ka inimeste isiklike väärtuste ja tõekspidamistega.

Sellised küsimused võivad esile tulla järgmistes valdkondades:

raamatupidamine ja raamatupidamisstandardid,
seaduste järgmine,
ettevõtte reeglite ja sisekorraeeskirjade täitmine,
ettevõtete ühinemine ja ülevõtmine,
ebaausast tegevusest teatamine,
altkäemaks,
intellektuaalomandi kaitse,
ebaõiglane konkurents,
ettevõtete saneerimine/koondamine,
ümberpaiknemine,
keskkonna saastamine,
töötajate õigused,
tervishoid ja tööohutus.

Loetelu pole kindlasti lõplik, kuna peaaegu kõik nii elus eneses kui ka ettevõtetes samamoodi võib olla tehtud nii eetiliselt kui ka ebaeetiliselt.

Ärieetika on eetika haru, mis vaatleb eetikapõhimõtete ning normide järgmist ärikontekstis, püüdes lahendada erinevaid probleeme, mis võivad esile kerkida. Samuti on ärieetikas vaatluse all ametikohustustega seotud küsimused, millega ettevõttes töötades kokku puutuda tuleb. Ärieetikast huvitujad püstitavad küsimuse selle kohta, kas üks või teine toiming on eetiliselt õige või vale. Ettevõtte ühiskondliku vastutuse raamistikus peaks see küsimus aga arvestama ka kõigi sidusgruppidega (sidusgrupidialoog), keda ettevõtte otsus või tegu mõjutada võib.

Ärieetika on rakenduseetika vorm ja normatiivne distsipliin, mille  puhul kohaldatakse konkreetseid eetikanorme ja seejärel rakendatakse neid. Ärieetika võimaldab otsustada, mis on õige ja mis vale, viidates sellele, mida peaks ja mida ei peaks tegema. Ärieetika lähtub üldjuhul vähem eetika põhialustest (metaeetika)  ega tegele eetika põhiprintsiipide põhjendamisega, vaid pöörab rohkem tähelepanu praktilistele probleemidele, rakendustele ja ärisuhetes esinevatele kohustustele (ettevõtte ühiskondliku vastutuse puhul kohustustele sidusgruppide ees).

Kaheks peamiseks eetikateooriaks on deontoloogiline ehk kohuse-eetika (Immanuel Kant) ja utilitarism ehk tagajärje-eetika (John Stuart Milli eetika).

Deontoloogiline ehk kohuse-eetika põhineb kohustustel ning selle kohaselt on moraalsed väärtused moraalsete tegude aluseks.  Deontoloogilises ehk kohuse-eetikas ei ole vale kunagi õigustatud, sh hädavale, vaatamata selle moraalsest motiivist (nt vale, mille eesmärgiks oli kaitsta süütut inimest totalitaarse korra eest). Ei ole olemas ühtegi tõeliselt moraalset väärtust – väärtus on hea iseenesest.

Utilitarism ehk tagajärje-eetika vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi. Põhiküsimuseks on teo mõju inimese, väike- või keskmise suurusega ettevõtte või organisatsiooni tegevusele nagu ka mõju kõigile teistele, keda see tegu puudutab. Kui „häid” tagajärgi on rohkem kui  „halbu”, siis on utilitarismist lähtuvalt tegu eetiline. Lühidalt on asi moraalikohane või õige, kui sellel on mingi kindel eesmärk/põhjendus.

Käesoleva mooduli teoreetiline käsitlus lähtub eetilisest kaalutlemisest otsuste ja tegude tagajärgede osas inimesele, kes tegutseb, väike- või keskmise suurusega ettevõttele või organisatsioonile. Nimetatud kaalutlused peaksid sisaldama tegude mõju nii ettevõtte majanduslikule edule, kui ka edukusele keskkonna ning ühiskonna dimensioonis (ettevõtte ühiskondliku vastutuse kolmikmõõde).

Väärtused ja normid

Väärtused on asjad, uskumused ja eesmärgid, mis omavad teatud grupi (nt väike- või keskmise suurusega ettevõte ise või mõni tema sidusgrupp) või terve ühiskonna jaoks olulist tähendust, väärtust ning mille poole püüeldakse. Väärtuseks võib olla nt rahu, vabadus, areng, inimõigused, vara, solidaarsus, haridus, õiglus jne. Normid on väärtustel põhinevad ootused. Normid on kasulikud nii indiviidi eluks kui ka eluks ühiskonnas. Näiteks võib olla normiks “sa ei tohi tappa” , mis põhineb inimese eluõiguse väärtusel või “meie ettevõte ei tööta pühapäeviti”, mis põhineb tööst puhkamise ja tervise väärtustamisel.

Väärtused ja missioon

Kollektiivid, nt institutsioonid, organisatsioonid ja assotsiatsioonid on sõnastanud oma väärtused ja normid, mis peaksid olema nende tegevuse aluseks. Jätkuv arutelu ettevõtte ühiskondlikust vastutusest on paljusid ettevõtteid julgustanud oma missiooni sõnastama. Väärtused võivad olla sõnastatud nii missiooni kui ka toodete või teenuste tunnuslausetena. Seetõttu peaks neid üle vaatama ka turunduseetika kontekstis.

Tegevusjuhend

Rohelise raamatu “Ettevõtte ühiskondliku vastutuse Euroopa raamistiku tutvustamine” (Euroopa Komisjon, 2001) definitsiooni kohaselt on tegevusjuhend ettevõtte ja mõnikord ka tema hankijate väärtuste ja tegutsemispõhimõtete formaalne avaldus. Tegevusjuhend koosneb miinimumstandarditest ja ettevõtte üleskutsest neid järgida ning nõuda seda ka oma lepingupartneritelt, alltöövõtjatelt, hankijatelt ja litsentsivõtjatelt.

Eetikakoodeks

Sarbanes-Oxley koodeksi definitsiooni kohaselt tähendab eetikakoodeks standardeid, mis on vajalikud, et propageerida (1) ausat ja eetilist käitumist, sh eetilist tegelike või võimalike huvikonfliktide käsitlemist isiklike ja professionaalsete suhete juures; (2) täielikku, õiglast, täpset, õigeaegset ja arusaadavat avalikustamist perioodilistes aruannetes, mida väljaandja on kohustatud esitama; ja (3) valitsuse reeglite ja regulatsioonide järgimist.

Võim ja vastutus
Võim ja vastutus on ühe mündi kaks poolt. Kui kellelgi pole võimu, siis pole tal ka võimalust vastutust võtta. Kui kellegi tegevus põhineb võimul ilma vastutuseta, siis ta kuritarvitab seda võimu. Võim ettevõtetes ja organisatsioonides kuulub ettevõtjatele, omanikele ja juhtidele. Selles kontekstis peaks isik, kellel on võim töötajate üle, arvestama ka oma juhtimiseetikaga.

Ettevõtte valitsemine

Kuna ettevõtte valitsemisega seotud tegevusjuhendite/ koodeksite eesmärk on investorite kindlustunde tugevdamine, siis võib nende põhialuseid kohaldada ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Ettevõtte valitsemise alased tegevusjuhendid on enamikes Euroopa riikides asutatud vabatahtlike eneseregulatsiooni algatustena, hõlmates nii aruandluse läbipaistvust kui ka koostöösuhete kvaliteeti juhtkonna, nõukogu, osanike ja teiste sidusgruppide vahel. Ettevõtte valitsemise kontseptsioon püüab arvestada pikaaegset väärtusloomet. Lisaks läbipaistvuse printsiibile on aruandmiskohustus teiseks oluliseks aruteluteemaks.

Väärtuskonflikt
Kuivõrd ettevõtte ühiskondliku vastutuse kontseptsioon püüab integreerida erinevate sidusgruppide erinevaid huve (mis põhinevad erinevatel väärtustel), on väärtuskonflikt üsna igapäevane nähtus. Kui väärtuskonflikt on suurem huvide konfliktist, siis võib seda käsitleda kui eetilist dilemmat.

Koolitaja kasutab järgmisi pedagoogilisi meetodeid:

teooria tutvustamine,
harjutuste läbiarutamine ja ettekandmine (individuaalne ja diskussioonigruppides),
eetiliste dilemmade  tutvustamine ja arutelu (diskussioonigruppides),
sektoritevahelise õppimise modereerimine (tuues kokku nii ettevõtete, ühenduste kui ka riigisektori juhid).

Tüüpprogrammis (4 tundi) on soovitav läbi viia järgmisi praktilisi tegevusi:

harjutuse nr. 2.1 tutvustamine ja arutelu,
eetilise dilemma nr. 1-7 tutvustamine ja arutelu (koolitaja peaks valima 2 eetilist dilemmat, mis vastavad kõige paremini koolitatavate vajadustele),
harjutuse 2.2 tutvustamine ja arutelu.

Laiendatud programmis (4 – 8 tundi) on soovitav läbida tüüpprogramm, millele lisada üks või enam järgmistest tegevustest:

eetilise dilemma nr. 1-7 tutvustamine ja arutelu (koolitaja peaks valima eetilise dilemma, mis vastab kõige paremini koolitatavate vajadustele ning mida eelnevalt ei kasutatud tüüpprogrammis),
eetikakoodeksi väljatöötamine iga osavõtva organisatsiooni jaoks + grupiarutelu (koolitaja peaks kasutama juhtumikirjelduses nr.1 välja toodud pedagoogilisi ettepanekuid).

pabertahvel,
videoprojektor,
arvuti,
harjutused 2.1 ja 2.2,
eetilised dilemmad nr. 1 ja 7,
juhtumikirjeldus nr. 1 (laiendatud kava),
ettevõtte ühiskondliku vastutuse kaart,
osaleja tagasisideleht.

Täiendavad õppematerjalid osalejatele

Ettevõtte ühiskondlik vastutus Eestis - 2004 (välja töötatud Leonardo da Vinci pilootprojekti “CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises”  raames ja kättesaadav kuue projektis osalenud riigi kohta: Austria, Eesti, Ungari, Itaalia, Holland ja Portugal,
Ettevõtte ühiskondlik vastutuse alane sõnastik, 2005 (välja töötatud Leonardo da Vinci pilootprojekti “CSR/SME - Promoting Social Responsibility in Small and Medium Size Enterprises”  raames). Teema: ärieetika.

Kui soovite ärieetika koolitusmoodulit viia läbi pikemana kui 4 tundi, soovitame teil lisada standardprogrammile üks või enam järgmistest lisategevustest: